Projektipõhine õpe (i.k. project-based learning ehk PBL) on tõhus strateegia, mis ühendab teoreetilised teadmised praktilise kogemusega, pakkudes õppijatele võimalust osaleda päriselulistes projektides. See meetod on kasulik ka keeleõppes, kus autentne keelekasutus ja suhtlusoskused on kesksel kohal.

Olukorras, kus paljud koolid on üle minemas eestikeelsele haridusele, soovitame kindlasti kaaluda ka projektipõhist õppimist, et muuta keeleõpe loomulikuks osaks õppetööst. Huvi tuulikud on õppevara, mille abil ühendada keeleõpet projektipõhise õppega.

Blogipostituse lühikokkuvõte ehk kuidas toetab projektipõhine õpe keeleõpet?

• Päriselulise väljakutse lahendamine, käed-külge lähenemine ja tehnoloogia kaasamine on õppijatele huvi pakkuv ning võimaldab autentset keelekasutust (Ghosheh Wahbeh, Najjar, Sartawi, Abuzant & Daher, 2021).
• Loomulikus kontekstis integreeritakse kõiki keeleoskusi: lugemine, kuulamine, kirjutamine ja rääkimine (Laverick, 2018).
• Koostöine õppekeskkond võimaldab õppida keelt ennekõike suheldes. Näiteks pidades läbirääkimisi, jagades ideid, esitledes ning õppides hindama ja peegeldema iseenda keeleoskusi (Simpson, 2011).

Päriselulised väljakutsed ja autentne keelekasutus

Ghosheh Wahbeh jt (2021) rõhutavad, et päriseluliste väljakutsete lahendamine ja käed-külge lähenemine, mida projektipõhine õpe hõlmab, pakuvad õppijatele huvitavaid ja kaasahaaravaid õppimiskogemusi. Tehnoloogia kaasamine projektidesse mitte ainult ei rikasta õppeprotsessi, vaid võimaldab ka autentset keelekasutust. See tähendab, et õpilased kasutavad keelt eesmärgipäraselt ja loomulikus kontekstis, mis on keeleõppe seisukohast hindamatu.

Integreeritud keeleoskused loomulikus kontekstis

Laverick (2018) toob esile, et projektipõhine õpe integreerib kõiki nelja põhilist keeleoskust: lugemist, kuulamist, kirjutamist ja rääkimist. Projekti raames võivad õppijad uurida materjale, kuulata ekspertide arvamusi, kirjutada aruandeid ning esitleda oma tulemusi, mis tähendab, et keeleoskuste arendamine toimub loomulikus ja tähendusrikkas kontekstis.

Koostööline õppekeskkond ja suhtluspõhine keeleõpe

Simpson (2011) rõhutab koostöölise õppekeskkonna tähtsust keeleõppes, kus õppimine toimub peamiselt suhtlemise kaudu. Projektipõhises õppes töötavad õppijad sageli rühmades, kus nad peavad pidama läbirääkimisi, jagama ideid ja esitlema oma tööd, mis julgustab aktiivset suhtlust ja pakub rikkalikku keelekasutuse praktikat. Samuti õpivad õppijad hindama ja peegeldama oma keeleoskusi, mis on oluline enesearengu aspekt.

Projektipõhine õpe keeleõppes on enam kui lihtsalt uue õppestrateegia rakendamine; see on lähenemine, mis muudab õppimise elavaks, interaktiivseks ja tähendusrikkaks. Päriseluliste projektide kaudu, mis integreerivad autentset keelekasutust, koostöölisi õppimiskogemusi ja kõiki põhilisi keeleoskusi, saavad õppijad mitte ainult parandada oma keeleoskust, vaid ka arendada kriitilist mõtlemist, meeskonnatööd ja probleemilahendusoskusi. Seega peaksid õpetajad kaaluma projektipõhise õppe integreerimist oma keeleõppe programmi, et rikastada õppijate kogemusi ja soodustada sügavamat õppimist.

Huvi tuulik koos STEAM-projektidega “Tuulepüüdjad”, “Tuule jõul töötav klassiruum” ja “Telefoni laadiv tuulik” on ülesse ehitatud projektipõhise õppena ning on seega hea õppevara, millega aidata õpilastel õppida keelt päriselulisi probleeme lahendades. Kirjuta meile, kui tahad Huvi õppevarast lähemalt kuulda: info@huvioutdoor.com