Õuesõpe ei ole hariduses uus lähenemine ning selle positiivset mõju laste tervisele ja üldisele heaolule on kirjanduses laialt käsitletud.

Pedagoogilise lähenemisena soodustab õuesõpe terviklikku ja kogemuslikku õpet ning võimaldab integreerida erinevate erialade teadmisi ja oskusi. Õuesõppe eeliseks on, et see on õppijakeskne või arendatakse selle kaudu koostööoskusi ning õpe on sageli seotud õppijat ümbritseva keskkonnaga.

Õuesõppe kasulikkus:

• Õpilased mäletavad õpitut kauem
• Tõstab õpilaste enesekindlust ja koostööoskus
• Avaldab positiivset mõju õpitulemustele
• Suurendab õpilaste igapäevast liikumisaktiivsust
• Vähendab terviseriske

Õuesõppel on mitmeid eeliseid võrreldes traditsioonilise klassiruumiga. Eriti sel põhjusel, et viibitakse looduses või selle lähedal, mistõttu mäletavad õpilased õpitut ja tegevusi paremini ja pikaajalisemalt. On uuritud, et looduslikus keskkonnas viibimine tõstab intelligentsust ja loovust ning toetab õpilase sotsiaalset tervist. Samuti muudab õuesõpe õpilased enesekindlamaks ja tõstab nende enesehinnangut.

Oluline kasu õuesõppel on ka laste aktiivsusele. Pikalt sundasendis istumine vähendab meie sooritusvõimet ja suurendab erinevate terviseriskide teket nagu südamehaigused või luustiku ja lihaskonna nõrgenemine. Eesti 1.-9.klassi õpilastest liigub vaid 43% päeva jooksul piisavalt, mis on vähemalt 60 minutit päevas. Ka suur osa ainetundidest veedetakse istudes ning siinkohal tulevad õuesõppe projektid suureks abiks, et suurendada õpilaste liikumisaktiivsust iga päev.

Kui lastele saab koolitundides õues käimimine harjumuseks, tahavad nad ka vabal ajal rohkem aega õues veeta. See tähendab rohkem aega värskes õhus ja vähem aega ekraanis! 

Viited:

• Davies, R., & Hamilton, P. (2016). Assessing learning in the early years’ outdoor classroom: examining challenges in practice, Education, 3-13, 46:1, 117-129
• Ratinen, I., Sarivaara, E., & Kuukkanen, T. (2021). Finnish student teachers’ ideas of outdoor learning, Journal of Adventure Education and Outdoor Learning
• Sjöblom, P., Eklund, K., & Fagerlund, G. (2021). Student teachers’ views on outdoor education as a teaching method−two cases from Finland and Norway, Journal of Adventure Education and Outdoor Learning
• Atchley, R. A., Strayer, D. L., & Atchley, P. (2012). Creativity in the Wild: Improving Creative Reasoning through Immersion in Natural Settings. PLoS ONE 7(12): e51474
• Frumkin, H. (2001). Beyond toxicity: Human health and the natural environment. American Journal of Preventive Medicine, 20(3), 234–240.
• Fägerstam, E., & Blom, J. (2012). Learning biology and mathematics outdoors: effects and attitudes in a Swedish high school context, Journal of Adventure Education & Outdoor Learning.
• Hodson, C. B., & Sander, H. A. (2017). Green urban landscapes and school‐level academic performance. Landscape and Urban Planning, 160, 16–27.
• Mallone, J. (2008). Every Experience Matters: An Evidence based Research Report on the Role of Learning Outside the Classroom for Children’s Whole Development from Birth to Eighteen Years; Farming and Countryside Education for UK Department Children, School and Families: Wollongong, Australia
• Romar, J.-E., Enqvist, I., Kulmala, J., Kallio, J., & Tammelin, T. (2019). Physical activity and sedentary behaviour during outdoor learning and traditional indoor school days among Finnish primary school students. Journal of Adventure Education and Outdoor Learning, 19(1), 28–42
• World Health Organization (2021). Physical activity. Retrieved July 15, 2023 from https://www.who.int/europe/news-room/fact-sheets/item/physical-activity