Kõige olulisem, mida õuesõppe päeva jooksul õppisin on tiimitöö ja tuule kiiruse mõõtmine, sest mida rohkem me tiimi tööd teeme, seda paremini see toimib.
(7. klassi õpilane)

Oktoobris esitas Huvi tiim Tartumaal asuva Oskar Lutsu Palamuse Põhikooli 5. ja 7. klassi õpilastele väljakutse – kuhu rajaksite täna tuuliku? Kombineerimise selleks oma tuuliku I-III kooliastme STEAM-projektide ülesandeid eesmärgiga pakkuda õpilastele inseneride ja teadlaste töö võlusid (ja valusid) ühe 4-5 tunnise õppepäeva vormis.

Sel korral oli meie päeva ülesehitus järgnev:

• Õuesõppekokkulepete tegemine
• Väljakutse esitamine
• Lahenduste leidmine
• Õpitu esitlemine

Õuesõppe pakt
Õues käimine vahetunnis või tundide ajal vajab harjutamist ja harjumist nagu iga muu uus asi meie elus. Soovitame kõigil, kes õuesõppega alustavad, lastega reeglid üheskoos kokku leppida, nii on õues tegutsemine hõlpsam.  Palamuse kool on Liikuma Kutsuva Kooli liige ning õues käimine vahetundide ajal on loomulik koolipäeva osa. Ka lapsevanemad teavad paremini, milliseid riideid lastele varuda ning õpilased oskavad õues tegutseda. Seega läks ühine õuesõppereeglite kokkuleppimine lihtsalt. Põneva arutelu tulemusena valmis õuesõppe pakt, mis mh sätestas, et:

• kokkusaamise koht on kooli ees;
• oleme ettevaatlikud;
• hoiame meeskonnakaaslasi;
• oleme viisakad.

Lahendamist vajav probleem: kuhu rajada tuulik täna?
Üks STEAM-põhise lähenemise aluseid on kindla probleemi sõnastamine ja selle põhjal eesmärgi seadmine. Fookusküsimus innustab õpilasi projektipõhises õppes probleemidele lahendusi leidma. Seega – milline on just täna kooli ümbruses parim koht tuuliku rajamiseks? Ja täna just seetõttu, et olud ja tingimused on muutuvad. Loomulikult saaks uurimistööd teha ka pikemalt (nt jälgides muutujaid ja olukordi mingi ajaperioodi vältel) ning siis on õpitav veelgi sügavam. Aga sel korral oli fookus leida probleemile lahendus mõne tunni jooksul.

Uurime, katsetame, eksime, katsetame, õnnestume
Probleemi kohta teabe kogumise käigus uurisid õpilased tuuleolusid, tuuliku labade suurust, asendit ja arvu. Lisaks disainiti oma tuulikutele ka ise labad ja pandi tuulikud tööle. Ja kui tuulik juba töötas, siis tootis ta ka energiat ning selle abil sai oma telefone laadida. Õpilaste tagasisidest oli näha, et neile väga meeldis ise katsetada.

„Kõige rohkem meeldis projekti juures see, et sai asju ise järgi proovida.“

„Mulle meeldis selle projekti juures see tiivikute tegemine. See oli lihtsalt lõbus.“

Katsetamise käigus tekkis palju küsimusi. Põnevaim oli ilmselt hetk, kui tuulik hakkas telefoni hoopis maha laadima. Miks? Mis toimub? Üheskoos õppisime, et tuuliku töös on tema pöörlemissuund väga oluline, kuid selleks tuleb tuulikule labad õigesti külge panna. Uus katse.

“Mulle meeldis see ka kui te lasite meil ise öelda, et milline variant paremini sobiks, te ei tahtnud et meil ebamugav oleks.”

Selle kõige käigus arendas õues koos õppimine meeskonnatunnet, koostööoskust ja üksteisest lugupidamist.

“Kõige olulisem teadmine, mille tänasest kaasa võtan on saada teistega läbi ja kuulata ka teiste arvamusi.”

Teadlased tutvustavad tulemusi teistele teadlastele
Väärikaks päeva lõpetamiseks pidasime maha kiire mini-teaduskonverentsi, kus grupid tutvustasid oma lahendusi. Ühiselt leiti, et tänasel päeval oleks tuulik kõige mõistlikum rajada kooli staadionile. Aga kus siis sporti teha? Või äkki jätta staadion alles ning ehitada tuulik paremuselt teise kohta? Äkki hoopis päikesepark? Piisavalt küsimusi ja aruteluteemasid ka järgmisteks kohtumisteks. Meie igal juhul võtame kaasa komplimendi, sest kui 7. klassi õpilane ütleb, et tegevused oli enam-jaolt lahedad, siis võime endale õlale patsutada küll.

“Mulle väga meeldis see, et me olime õues. Tegevused olid enam-jaolt lahedad.”